Möödunud aastal räägiti koolitoidust üsna sageli. Tervislik koolitoit ja selle propageerimine jõudis olulise punktina valitsuse koalitsioonilepingusse. Samuti toimus traditsiooniline parima koolisöökla valimine, milleks seekord osutus Vääna mõisakool. Parimaid tunnustas presidendi abikaasa pr Evelin Ilves, kes on tervislikku toitu ikka südameasjaks pidanud.
Tänaseks juba kümme aastat, aastast 2002 on Eestis tasuta koolitoitu saanud algkooliõpilased. Kuus aastat tagasi laienes see ka põhikooliõpilastele. Koolitoidust on saanud lapse õigus, ja nii mõnelegi lapsele on see ainus korralik söögikord päevas.
Koolitoitu rahastatakse maksumaksja rahast ehk et meil kõigil on õigus teada, mida meie lapsed selle raha eest saavad – kas see on lihtsalt kalorite kogum, justkui peatus kütusetanklas, või on mõeldud ka tervislikkusele, maitsele ja lastes heade harjumuste kujundamisele. Siinkohal tekib isegi rohkem küsimusi kui Cartlandi ja raamatukogude kohta. Nii nagu riigil on õigus nõuda oma raha eest raamatukogudelt eeskätt väärtkirjanduse soetamist, nii peaks meil maksumaksjatena olema ka õigus nõuda seda, et koolis söödaks tervislikke ja häid toite.
Tervislik toit kooli ja koju
2008. aasta alguses kehtestati koolitoidule nõuded, mille pearõhk oli tervislikkusel. Need muudatused tõid kaasa ka ühe lihatootja suure pahameele, kuna määrusega keelati lastele igaks lõunaks viinerite pakkumine. Määrust ette valmistades käisin palju koolide ja lasteaedade sööklates ja alailma tuli õpetajatega jutuks see, et isegi meie perede toitumisharjumused on muutunud halvemuse suunas. Kurb on see, et kodudes süüakse üha rohkem valmistoite, mida sageli teleka või arvuti ees siis eraldi nositakse.
Samas tuleb tunnustada neid noori emasid, kes on oma pere tervisliku söögilaua esikohale seadnud. Iga ökotooteid müüva poe oluline kliendirühm on väikeste lastega emad, kes oskavad tähtsustada puhtaid tooraineid. Tahan neid väga tunnustada selle eest, et nad näevad vaeva perele parima toidu muretsemisel. Tänu neile on kasvamas tubli põlvkond, kes maast madalast oskab hinnata puhast ja tervislikku toitu.
Lasteaiad ja koolid peaksid püüdma toetada nende perede pingutusi kui ka innustama peresid, kus toidutegemine ja ühine söömine on jäänud tagaplaanile. Koolitoit on hariduse osa – rahastatakse ju koolitoitu haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest. Kodust ja koolist saavad alguse terve elu kestvad harjumused ja meie kõigi huvides on, et need harjumused oleksid tervisesõbralikud, traditsioone austavad ja üksteisest hoolivad.
Meie koolides on väga palju tublisid kokkasid, kes püüavad anda endast parima, et laste laual oleks maitsev ja tervislik toit. Näeme seda igal aastal parima koolisöökla võistlusel, kus osavõtjaid on arvukalt. Mitmetes koolides käivad lapsed pärast sööki kokki tänamas maitsva söögi eest, isegi kui laual on olnud näiteks kõrvitsasupp või kala toorsalatiga. Kindlasti vajavad kokad head nõu, kuidas tervislikku toitu valmistada ja serveerida nii, et see lastele meeldiks. Tervise Arengu Instituut on töötanud välja näidismenüüd, toimunud on koolitusi tippkokkade juhtimisel.
Tunnustame ikka tervislikku
Iga lapsevanem teab, et varem või hiljem tekib probleeme lapse ja toidulaua vahel – küll ei maitse üks asi, küll teine. Ka minu ainukesed tülitsemised pojaga on just jäänud kööki ja porgandi söömise vajalikkuse juurde. Üks murekohti on kiirsöögikohtade edukas turundus, mis lapsi kui nõiaväel enda poole tirib. Seda võluväge olen ka ise, nii nagu küllap paljud lapsevanemad, proovinud piirata, lubades „mäkke“ ja „purkse“ võimalikult harvadel kordadel kui teatavat „autasu“ või „pühapäevaeinet“. Ehk et tahtmatult sisendades mõtet, nagu oleks tegemist millegi erakordse ja pingutust väärivaga.
Isiklik eeskuju on ka toidust rääkides väga oluline. Toiduainete ostmine, söögitegemine, söömine on oluline osa ühises elus, oluline osa kultuurist. Nii ka koolis. Kokast sõltub palju, ja mitte ainult see, kui palju soola potti jõudis, vaid tähtsad on ka suhted kooli ja lastega. Samuti on oluline koolijuhi suhtumine ja tema eeskuju. Kui võtta taas kodust näide, siis minu pojast sai tubli supisööja pärast seda, kui koolidirektor talle ise suppi tõstis ja seletas, miks supp on hea. Mitte karistades, vaid sõbralikult nõu andes.
Koolitoidust ja selle headusest või halbusest kuuleme ikka esimestena oma lastelt; siit-sealt meediast saab kuulda ja lugeda, kuidas koolikokad pingutavad maitsva söögi nimel. Ühtegi põhjalikku uuringut aga nii suure ja olulise teenuse, nagu seda on sooja koolitoidu pakkumine, pole aga seni tehtud. Nüüd on Tervise Arengu Instituut läbi viimas uuringut, kus küsitletakse 1200 õpilast, koolijuhti ja toitlustajat, et saada teada, kas koolitoiduga ollakse rahul ja mida saaks paremini teha. Uuringu tulemused saavad valmis aprillis – nii saame juba sel kevadel edasi mõtelda, kuidas pakkuda meie lastele paremat ja tervislikumat koolitoitu.
Maret Maripuu
,
riigikogu sotsiaalkomisjoni liige (Reformierakond)
